“KATRIN

(trad.)

Meil metsas sirgus kuuseke,
on metsas kodu tal.
:,:Ta suvel haljas okkane
ja haljas lume all. :,:

Tal’ laulu laulis tuisu suu:
“Sa puhka vaikset und!”
:,:Ja külma kaitseks kandis tuul
ta ümber pehmet lund. :,:

Näe, jänku tema okste all
siin tihti kepsu lõi.
:,:Ja sörkides va susi hall
end vahel siia tõi.:,:

Kord lumi aga krigises
reesõidust metsas siin,
:,:ja kappav hobu ligines
me kuusepuule siis. :,:

On metsa tulnud vanataat,
reest välja astub seal.
:,:Me kuuse maha raiub ta
nüüd üsna juure pealt. :,:

Sind ehtisime, kauniks said,
sest käes on jõuluaeg.
:,:Oi laste silmi säravaid,
neis kuusest rõõmu näed. :,:

:,:Oi laste silmi säravaid,
neis kuusest rõõmu näed. :,: