PARVEPOISID – VEEL KORD – megamix

(rahvalik)

Ma ikka tunnen vahel, et nähtamatu ahel
on linna külge kinnitanud mind.
Siin igal majal number, näod tuhanded mu ümber,
kuid ikka ihuüksi tunnen end.

Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord,
veel kord heita linnaahelad.
Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord,
veel kord mängida puhtal noorusmaal.

Nii kivised seal põllud, et kivi kivi õlul,
sealt saadud leib on kõige magusam.
Nii sinine seal meri, täis päikse valgusteri,
suur õnn kui sellest kõigest osa saan.

Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord,
veel kord heita linnaahelad.
Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord,
veel kord mängida puhtal noorusmaal.

Seal pääsukeste tiivad mul une silmist viivad
ja värskeil heintel ärkan koidikul.
Joon külma piima kaevul, kass vaatab, nägu naerul,
ja pilgus helgib kaval kassikuld.

Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord,
veel kord heita linnaahelad.
Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord,
veel kord mängida puhtal noorusmaal.

Kuid aastad läevad üha ja lõppu pole näha,
ma jalgupidi kinni asfaldis.
On müürid vihmast märjad ja puud kui leinapärjad
ja minu hing kui mõranend karniis.

Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord,
veel kord heita linnaahelad.
Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord,
veel kord mängida puhtal noorusmaal.

:,:Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord,
veel kord heita linnaahelad.
Veel kord, veel kord, veel kord, veel kord,
veel kord mängida puhtal noorusmaal.:,: