N-EURO - VEEL

( S.Udikas / M.Sadam )

Veel alles jäänud ehted, mis pudenesid kaelast
Veel alles jäänud killud mis maas
Veel nüüdki kuulen naeru, mis päikese tõi taeva
Veel nüüdki kordan sõnu, mis laususid kord sa

Veel aiman hetki, ennast kui unustasid randa
Veel aiman saladust uut
Veel kõdunev aeg, kui võtaks aeg meid enda kanda
Veel kõduneb aeg, kuid soovib jälle hoopis muud

Veel arm on jäänud, päev muutub ööks
sind püüan leida ma
Veel kui ei taipaks, kus oled sa
Veel sinu jälgi käies, jalad verised on taas
Miks läksid nii, ei mõista saa
Ei mõista saa

Veel avatud on aed, mis meile ainult kuulus
Veel avatud on tunne mu sees
Veel kardan sügises kord sinust ära tuuldun
Veel kardan kaotada ma ükskord siia tee

Veel arm on jäänud, päev muutub ööks
sind püüan leida ma
Veel kui ei taipaks, kus oled sa
Veel sinu jälgi käies, jalad verised on taas
Miks läksid nii, ei mõista saa

Veel arm on jäänud, päev muutub ööks
sind püüan leida ma
Veel kui ei taipaks, kus oled sa
Veel sinu jälgi käies, jalad verised on taas
Miks läksid nii, ei mõista saa

Veel arm on jäänud, päev muutub ööks
sind püüan leida ma
Veel kui ei taipaks, kus oled sa
Veel sinu jälgi käies, jalad verised on taas
Miks läksid nii, ei mõista saa
Ei mõista saa