PARVEPOISID - ÜTLE MERI, MU MERI

(rahvalik)

Merel puhumas on tuuled,
tuuled need on trotsi täis.
Kas mind suudlesid su huuled,
või ehk tuul neist üle käis?

:,:Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.:,:

Mere kohal särab taevas,
Taevas see on tähti täis.
Palju tähti alla langes,
palju rohkem alles jäi.

:,:Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.:,:

Mere kaldal liivaluited,
luited need on jälgi täis.
Kes need jäljed siia jättis,
kes neid jälgi mööda käis?

:,:Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.:,:

Merevetel sõitvad laevad,
palju laevu merre jäi.
Mere kohal särab taevas,
Taevas see on tähti täis.

:,:Ütle meri, mu meri,
miks sa siia mind tõid?
Ütle meri, mu meri,
kas ma lahkuda võin.:,:

PARVEPOISID - EI ME ETTE TEA

(J.Livingston, R.Evens/H.Karmo)

Kui olin väike poisipõnn,
küsisin emalt, mis saab kord meist?
Kas on me elu helge ja gea?
Õrnalt mul vastas ta:

:,:Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib,
kuid ometi see mis peab, tuleb kindlalt kõik.:,:

Möödusid aastad saabus aeg
mil süda armastust tunda sai.
Kas on kõik päevad päikest meil täis?
Armsam mul vastas vaid:

:,:Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib,
kuid ometi see mis peab tuleb kindlalt kõik.:,:

Nüüd kus mul endal lapsed on
küsivad nemad, mis saab kord meist?
Kas on me elu helge ja hea
õrnalt ma räägin neil:

:,:Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib,
kuid ometi see mis peab tuleb kindlalt kõik.:,:

Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib,
kuid ometi see mis peab tuleb kindlalt kõik.

PARVEPOISID - ANNA ANDEKS

(K.Kikerpuu)

Sõnast ainsast võib tulla riid
kes meist seda küll ei teaks
Kuid kas õige et alati
pikka viha kandma peab?

:,:Anna mulle andeks ja küllap ka siis
andeks sulle anda võin minagi
Tülist tühjast kumbi meist kasu ei saa
lepime siis kähku miks oodata.:,:

Uhkelt mööda käid püstipäi
sõnagi ei räägi sa
Minul ammu kõik meelest läind
vastu sulle naeratan.
:,:Anna mulle andeks ja küllap ka siis
andeks sulle anda võin minagi
Tülist tühjast kumbi meist kasu ei saa
lepime siis kähku miks oodata.:,:

Sõnast ainsast võib tulla riid
kes meist seda küll ei teaks
Kuid kas õige et alati
pikka viha kandma peab?

:,:Anna mulle andeks ja küllap ka siis
andeks sulle anda võin minagi
Tülist tühjast kumbi meist kasu ei saa
lepime siis kähku miks oodata.:,:

PARVEPOISID - MUSTLASE ELU

(trad/J.Beneshi)

Oo, millal saaksin ma mustlasena
Maailmas ringi veel rännata?
Nii vaba rõõmus ei ole keegi,
Kui loodusrüpes on mustlane.

Kus elu looduslik ja päiksepaistega,
Ma olen õnnelik vaid sinuga.
Ma mustlaskombel maailmas rändan
Ja otsin õnne, kus asub see.

Sageli metsades hulkudes meenub mul
Mustlase muretu elu,
Milles nii palju on võlu
Ja nii palju romantikat.

Oo, millal saaksin ma mustlasena
Maailmas ringi veel rännata?
Nii vaba rõõmus ei ole keegi,
Kui loodusrüpes on mustlane.
Kus elu looduslik ja päiksepaistega,
Ma olen õnnelik vaid sinuga.
Ma mustlaskombel maailmas rändan
Ja otsin õnne, kus asub see.

PARVEPOISID - MÕTTED

(L.Payne/H.Karmo)

Mu mõtted on alati su juures,
igal pool neid kaasas kannan ma.
Mu tunne on sügavam ja suurem,
sest sina oled see, kes oled sa.
Kui abistavat kätt sa vahel vajad,
siis lõunatuulel lase hüüda mind –
mu mõtted on su kõrval kogu aja,
ka siis, kui ise üldse ei näe sind.

Ma tean, et sul kiirgab süda soojust
ning su pilk mul hingepõhja näeb.
Ma tean, et oled päike, mis ei looju,
vaid igavesti valgustama jääb.
Kui pikkamööda aastaiks saavad päevad
ja ükskord juba vana olen ma,
siis mõtted sinu juurde ikka jäävad,
sest sina oled see, kes oled sa.

Kui abistavat kätt sa vahel vajad,
siis lõunatuulel lase hüüda mind –
mu mõtted on su kõrval kogu aja,
ka siis, kui ise üldse ei näe sind.

Ma tean, et sul kiirgab süda soojust
ning su pilk mul hingepõhja näeb.
Ma tean, et oled päike, mis ei looju,
vaid igavesti valgustama jääb.
Kui pikkamööda aastaiks saavad päevad
ja ükskord juba vana olen ma,
siis mõtted sinu juurde ikka jäävad,
sest sina oled see, kes oled sa.

PARVEPOISID - ABRUKA VALSS

(S.Tuulik)

On kusagil lainete süles
Üks kaunis ja haljendav saar.
On sinine taevas ta üle
ja meri on sinine ka.
Siin kodune majakas vilgub
ja pardiparv sulistab roos.
Ja meres on säinad ja silgud
ja havid ja ahvenad koos.

Tule saarele sa, tule saarele sa,
kas uju või sõida või sõua.
Tule saarele sa, tule saarele sa,
Üle lainete pärale jõua!

Siin pärnad on valevais õites
ja kaskedel rohetav loor.
Siin jaaniööl sõnajalg õitseb
ja kõigile õnne ta toob.
On põliste puude all vaikne,
siit lähevad hirvede teed.
Ja rohi on täis salakäike,
metskitsede rajad on need.
Tule saarele sa, tule saarele sa,
kas uju või sõida või sõua.
Tule saarele sa, tule saarele sa,
Üle lainete pärale jõua!

Kui elu meid kaugele kannab
ja maha jääb kodune saar,
eks jälle siis Abruka rannal
ta lapsed kõik kokku kord saa.
Me tuleme ikka su juurde,
me kodusaar, ilus ja hea.
Ei kusagil maailmas suures
sinust paremat paika me tea.
:,:Tule saarele sa, tule saarele sa,
kas uju või sõida või sõua.
Tule saarele sa, tule saarele sa,
Üle lainete pärale jõua!:,:

PARVEPOISID - OI NEED SINAVAD VEED

(A.Uustulnd)

Ei kohta meie teedel verstaposte valgeid,
ei maanteetolm teekaaslaseks meil käi.
Vaid karmid tuuled ikka paitavad me palgeid,
neid kauneim koduranda maha jäi.

Oi need sinavad veed, kus mul näitavad teed,
tähed taevas ja majakad maal.
Kellel kaluriverd ja kes armastab merd,
ei see merd iial jätta ei saa.

On tormakust nii noorusel kui karmil merel
ja rahutust täis ühteviisi nad.
Ka ühteviisi neile ülistusi laulvad
nii möirgav torm kui lainte kanonaad.
Oi need sinavad veed, kus mul näitavad teed,
tähed taevas ja majakad maal.
Kellel kaluriverd ja kes armastab merd,
ei see merd iial jätta ei saa.

Ma ankruplatsist, sõber, praegu veel ei hooli,
ei vaikne sadam mind veel meelita.
Vaid laintemöllus hoian ikka kindlalt rooli,
las kaovad rannad, kaovad kajakad.
Oi need sinavad veed, kus mul näitavad teed,
tähed taevas ja majakad maal.
Kellel kaluriverd ja kes armastab merd,
ei see merd iial jätta ei saa.

Oi need sinavad veed, kus mul näitavad teed,
tähed taevas ja majakad maal.
Kellel kaluriverd ja kes armastab merd,
ei see merd iial jätta ei saa.

Ei kohta meie teedel verstaposte valgeid,
ei maanteetolm teekaaslaseks meil käi.
Vaid karmid tuuled ikka paitavad me palgeid,
neid kauneim koduranda maha jäi.

Oi need sinavad veed, kus mul näitavad teed,
tähed taevas ja majakad maal.
:,:Kellel kaluriverd ja kes armastab merd,
ei see merd iial jätta ei saa.:,:
Kellel kaluriverd ja kes armastab merd,
ei see merd iial jätta ei saa.

PARVEPOISID - MA VAATAN PAADIST KIIKRIGA

(rahvalik)

:,:Ma vaatan paadist kiikriga,
Kui kaugel on see Saaremaa. :,:
:,:Ei paremat pole kuskil maal,
Kui suisel ajal Saaremaal. :,:

:,:Seal Saaremaal ei kasva muud,
Kui kadakad ja männipuud. :,:
:,:Ei paremat pole kuskil maal,
Kui suisel ajal Saaremaal. :,:

:,:Mu pruut on valge nagu tui,
Ma nägin teda mullu sui. :,:
:,:Ei paremat pole kuskil maal,
Kui suisel ajal Saaremaal. :,:

Tal mustad juuksed, valge kael
Ja kaela ümber sametpael.
Tal roosid õitsvad voodi ees
Ja ööbik laulab nende sees.
:,:Ei paremat pole kuskil maal,
Kui suisel ajal Saaremaal. :,:

:,:Ma rüüpan merest soolast vett
ja räägin kallimale tõtt: :,:
:,:Ei paremat pole kuskil maal,
Kui suisel ajal Saaremaal. :,:

:,:Kui tahad mul naiseks tulla saa
Pead Saaremaale sõudema:,:
:,:Ei paremat pole kuskil maal,
Kui suisel ajal Saaremaal. :,:

PARVEPOISID - ISTSÕ MAAILMA VEEREKESE PÄÄL

(K.Kilvet)

:,: Istsõ ma maailma veerõkõsõ pääle,
Veerõkõsõ pääle, veerõkõsõ pääle. :,:
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Istsõ ma maailma veerõkõsõ pääle.

:,: Kaie ma maailma kavaluisi, kavaluisi, kavaluisi:,:
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kaie ma maailma kavaluisi.

:,: Kuhu nuu tütriku magama läevä, magama läevä, magama läevä:,:
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kuhu nuu tütriku magama läevä.

:,: Kissa-kassa, kissa-kassa kõlgusahe, kõlgusahe, kõlgusahe. :,:
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kissa-kassa, kissa-kassa kõlgusahe.

:,: Hussa-hassa, hussa-hassa, hainu sisse, hainu sisse, hainu sisse. :,:
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Hussa-hassa, hussa-hassa, hainu sisse.

:,: Tipa-tapa, tipa-tapa, tasakõiste lätsi, tasakõiste lätsi, tasakõiste lätsi. :,:
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Tipa-tapa, tipa-tapa, tasakõiste lätsi.

:,: Näide manu üle muru hainu sisse, hainu sisse, hainu sisse. :,:
:,:Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Kae, ja-ha-ha, oi-jeh!
Näide manu üle muru hainu sisse.:,:

PARVEPOISID - HULKURI VALSS

(rootsi viis/R.Janno)

Lossides krahvidel pulmad on hoos
kus mõrsjal on kroonitud pea.
Seal voolamas shampanja,viin ja shartröö
kuid südamed külmad kui jää.

Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
kus metsade tormide laul.
:,:Seda marulist hulkuri valssi
tule minuga neiu – ahoi!:,:

Tähis on taevas ja kumamas kuu
kui kristallid seal säravad nad .
Kuid hulgust ei sugugi segamas see
kui mõrsjaga astuvad teed.
Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
kus metsade tormide laul.
:,:Seda marulist hulkuri valssi
tule minuga neiu – ahoi!:,:

Ei hulguse armastus tooruseks läe
tal süda on puhas ja prii.
Ka tema võib armsamat kallistada
ja õnne tal näidatagi.

Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
kus metsade tormide laul.
:,:Seda marulist hulkuri valssi
tule minuga neiu – ahoi!:,:

Nüüd rändan siin ilmas kui põlat´ pajats,
mul südames kurbusejoon.
Ma mõrsjaga olen kui ööbikupaar
hüüab elu meil – õnne teil toon!
Siis meeleldi maanteel ma tantsin,
kus metsade tormide laul.
:,:Seda marulist hulkuri valssi
tule minuga neiu – ahoi!:,: